Päevitamine ja solaarium

Miks päevitamine ja solaarium on kahjulik?

VALGUS on üks osa elektromagneetilisest spektrist. Fotobioloogilist mõju sellest spektrist omavad ultravioletsed ja nähtava valguse kiired. Päikese spektri energiast moodustavad UV kiired 10%, nähtava valguse kiired 50% ja infrapunased kiired 40%.

Osoonikiht blokeerib UV kiirguse alla 290 nm., seega UVC kiiri jõuab maapinnale vähe. Geofüüsikaliselt pakuvad huvi nn. osooniaugud, mille tõttu suureneb UV kiirguse maapinnale ulatuv hulk.

UVC valgus kutsub inimese nahal esile punetuse, mis on nähtav ~ 6 tunni möödudes. Tekib ka naha pigmenteerumine, kahjustuda võivad konjunktiivid ja silma sarvkest.UVC kiired neelduvad täielikult aknaklaasis.

UVB valgus tekitab nahale ~ 12- 24 tunni pärast nn. päikesepõletuse ja ~ 48- 72 tunni möödudes pigmentatsiooni.Kahjustab konjunktiive ja silma sarvkesta.UVB kiired läbivad hästi vett (ettevaatust ujumisel!) ja neelduvad aknaklaasis.Nad on nn. vaheaineks, mille toimel 7- dehüdrokolesterool muutub bioloogiliselt aktiivseks vit. D 3- ks.Negatiivseks mõjuks on toime epidermisele, sidekoele, veresoontele (DNA, RNA, proteiinide ja rakumembraanide muutused).

UVA valgus väikeses doosis ei kutsu esile nahapunetust ega ka pigmentatsiooni, ei ärrita ka silmi.Kõrges doosis põhjustab erüteemi ja kohest pigmenteerumist.Koos UVB kiirtega tekitab intensiivse nahapunetuse.Läbib aknaklaasi ja läbistab ka nahka, võib esile kutsuda rakkude DNA kahjustuse ja immuunomodulatsiooni (kaitse muutus) ning suurendada riski pigmendi muutustele ja malignisatsioonile.

UV kiirguse mõjul väheneb nahas Langerhansi rakkude hulk, suureneb tundlikkus mitmetele allergeenidele, sealhulgas ka kasvajate rakkude antigeenidele. Tekib 53 kromosoomi mutatsioon, mis on ka ogarakulise nahavähi mutageeniks. Tõuseb nahavähi agressiivsus. Kiirguse mõjul tekivad muutused ka kapillaaride seintes, koos Langerhansi rakkude muutustega põhjustavad need DNA pürimidiini ja tümiini muutumist. Viimased aitavad kaasa naha pahaloomuliste protsesside arengule.UV kiirte toimel toimub raku DNA fotoreaktiveerumine, seejärel erutuse siirdumine e. plaaniväline DNA süntees ning lõpuks 2 intaktse heterodubleeritud molekuli teke (nn. jäljendumisjärgne siirdumine).

UV kiirte mõju inimese nahale sõltub järgmistest faktoritest:
1. naha tüübist
2. kiirte kumulatsioonist
3. kiirte intensiivsusest
4. päikesevõtmisest lapsepõlves
5. elukohast ( võrreldes ekvaatoriga)

Inimese naha tüübid jaotatakse peale 30 min. päikese käes viibimist 6 tüüpi :
I UV kiirtega tekib alati põletus, kuid mitte kunagi pruunistumist
II UV kiirtega tekib harilikult põletus, vahete-vahel keskmisest väiksem pruunistumine
III UV kiirtega tekib vahete-vahel põletus ja alati ~ keskmine pruunistumine
IV UV kiirtega ei teki mitte kunagi põletust ja alati tekib keskmisest intensiivsem
Pruunistumine
V Musta nahaga inimesed- mehhiklased, indiaanlased, vahemerelased …
VI Neegrid

Seega, kõige enam on UV kiirtest ohustatud I ja II nahatüübiga inimesed, kelledeks on punapäised, sinisilmsed ja heledanahalised inimesed, samuti inimesed, kes töötavad pikka aega päikese käes (näit. meremehed).

Lapsepõlves väljendub vähene päikesepõletus nn.tedretähnide tekkes (rakkude DNA kahjustus). Päikesepõletus tekib ~ 4 tundi peale päevitamist ja kestab 8- 24 tundi, nahale tekib punetus, vahel ka turse ja villikesed. Hiljem nahk koorub maha. Korduv päikesepõletus on riskiteguriks melanoomi ja nahavähi tekkeks.

Kroonilisel päikese käes viibimisel tekib nn. dermatohelioos, mis avaldub naha kortsumises, laigulises pigmentatsioonis, “jämeduses“, teleangiektaasiates (looklevad kapillaarid), naha lõtvumises ja lõpuks kõhetumises.

Naha pigmenteerumine toimub melanotsüütide stimuleerumise kaudu. Otsese pigmenteerumise korral tekib pigmentatsioon UVA kiirtest kas kiirte toimimise ajal või vahetult peale seda. Enamasti tekib vase või kohvipruuni värvust pigmentatsioon.Kosmeetilisel eesmärgil tekib selline pigmentatsioon nahale solaariumides. Otsene pigmenteerumine kaob sageli mõne minuti kuni mõne tunni pärast peale kiirgust, biokeemiliselt toimub pigment melaniini oksüdatsioon. Kaudne pigmenteerumine tekib 24 – 72 tunni pärast (eriti tugevad pigmenteerijad on kiired lainepikkusega ~ 297 nm). Pigmentatsioon püsib siin päevi ja nädalaid. Melaniini moodustumise hulk kaudse pigmenteerumise korral sõltub geneetilistest (melonosoomide hulk) ja hormonaalsetest faktoritest (melanotsüüte stimuleeriv hormoon beeta- MSH).

On kindlaks tehtud,et fotoaugmentatsioon (valguse rohkenemine) põhjustab nn.
”päikesepõletuse rakkude“ teket. Päikesevalguse poolt esilekutsutud naha paksenemine püsib nädalaid ja kaob alles talveperioodiga.

Päikese kiirgus normaalsele nahale võib olla:
1. Äge (päikesepõletus, ajutine pigmenteerumine, püsiv pigmenteerumine e. nn.melanisatsioon, fotoaugmentatsioon, vinnide teke).
2. Krooniline (fotopaksenemine, nahapõletikud, elastoosid- näit. aktiiniline elastoos; vähieelsed seisundid- näit. aktiiniline keratoos, maliigne lentiigo; ja pahaloomulised
kasvajad).

Radiatsiooni toimel tekivad märkimisväärsed muutused ka naha sidekoelises osas, tekib kollageeni degeneratsioon ja ebanormaalne elastoos (fibroblastide mRNA- s želatinaasi hulga tõus). Arvatakse, et želatinaas aitab kaasa fotovananemisele.

Päikesepõletuse kaitseks soovitatakse kaitsekreeme faktoriga 30 ja enam, päikesevarje ja tihedakoelist riietust (näit. naturaalne siid). Päevitama minnes tuleks teada, et kõige aktiivsem kiirguse neeldumine nahas toimub kella 11.00 – 15.00 vahel, troopilistes maades aga aastaringselt ja ka pilves ning külmade ilmadega.

Kosmeetilisel eesmärgil kasutatakse naha pigmenteerimiseks UVASUN 2000, 3000 ja 5000 lampe ning Mutzhas lampe.UVA kiirgus varieerub faktoriga 3 (13,5 mW/cm 2), UVB kiirgusel on faktor 60 (19,2 mikroW/cm. 2) ja sinisel valgusel on see 2,5 (2,5 mW/ cm 2). Uuringud on näidanud, et solaariumides on nimetatud faktorid vahemikus 18 – 45 mW/ cm 2. Solaariumid sarnanevad tavalisele päikesevalgusele UVB kiirte poolest, kuid neis on tunduvalt kõrgem UVA kiirte skaala (indeks 13). Võrdluseks olgu toodud ,et tavalisel päevitamisel Vahemere laiuskraadidel päikeselisel keskpäeval on UV indeks 8,5!

Vanade solaariumide lambid kiirgavad ka UVC ja UVB kiiri, mistõttu neid ei soovitata enam kasutada.Tänapäeval on kindlaks tehtud, et suur kogus UVA kiiri võib põhjustada malignisatsiooni nähte nahas ja on teada, et paljud dermatoosid seostuvad kas otseselt või kaudselt UV kiirgusega, alates fototoksilistest ja fotoallergilistest reaktsioonidest ja lõpetades naha elastooside, kartsinoomide ja melanoomidega.

Seega on soovitav enne päevitama minemist või solaariumide külastamist enda jaoks valmis mõelda tõde – enne mõtle, siis tegutse! (ilu nõuab alati ohvreid !).