Melanoom

Melanoomid on naha pahaloomulisemaid kasvajaid, mis levivad mööda organismi laiali nii lümfi kui ka verega. Euroopa maades haigestuvad melanoomi rohkem valge rassi esindajad ja haigestumus on 4 –14 sajatuhande elaniku kohta.

Melanoomi arengus peetakse oluliseks UV kiirgust, enamasti haigestuvad keskealised inimesed. Lapseeas esineb melanoomi haigestumist harva, enam haigestuvad naised (umbes 2 korda sagedamini).

Melanoom võib tekkida kõikjale kehale, kuid esineb rohkem näol ja säärtel (naistel) ning ülakehal (meestel). Geneetilist päritolu pole siiani suudetud tõestada, kuigi 1 – 7 % – 1 melanoomihaigetest esineb perekondlik haigestumine või esineb perekonnas atüüpilisi sünnimärke.

Haiguse etioloogia on ebaselge. Umbes 10% – 1 haigetest tekib melanoom tervele nahale.10 –20% areneb melanoom aastaid püsinud maliigsest lentiigost, eriti vanematel inimestel. Umbes 30% – 2 areneb melanoom pigmenteeritud sünnimärgist (eriti kui neid on ärritatud, traumeeritud või nad on olnud põletikus).

Melanoomid on tavaliselt tumepruunid kuni sinakasmustad ning nende sees võib olla erinevaid värvitoone kuni täieliku pigmendituseni välja. Sekundaarseteks nähtudeks võib olla veritsemine, koorikutega kattumine, haavandumine, sügelemine või tüügastumine. Kliiniliselt võib melanoom esineda väga erinevate vormidena.

Melanoom maliigsest lentiigost LMM

Tekib enamasti vanadel inimestel, kellel on eelnevalt olnud maliigne lentiigo näol või säärtel. Haiguskolle on erineva pigmentatsiooniga, ebaühtlase kujuga ning tervest nahast halvasti piiritletud. Kui koldesse tekib infiltreeritud alasid ja sõlmekesi, on alust arvata, et tegemist on pahaloomulise protsessiga. Prognoos on soodsam võrreldes teiste melanoomidega, sest kasvaja sügavuti kasv tekib siin suhteliselt hilja.

Pindmiselt leviv melanoom SSM

Tekib enamasti keskealistel inimestel, haiguskolle lokaliseerub peamiselt keha tüvele. Vahel areneb see melanoom pigmenteeritud sünnimärkidest, kusjuures arenguks kuluv aeg on 1- 5 a.

Alguses tekib väikese mündi suurune ümar või ovaalne kolle, mille servad hoiduvad kõrgemale. Sageli on kolle algselt roosakat värvust (põletik) ja muutub hiljem sinakas- mustaks või valkjaks (taandarenemine).

Konsistentsilt on kolded pehmed, mis hiljem muutuvad kasvaja sügavuti kasvamise tõttu kõvemateks. See melanoomi vorm on epidermaalse paiknevusega, kui kasvajarakud läbistavad epidermise põhjakihi, areneb see kasvaja edasi invasiivseks melanoomiks. Haiguse algfaasis on prognoos soodne.

Sõlmjas e. nodulaarne melanoom

Võib tekkida tervele nahale või areneb atüüpiliste sünnimärkide sündroomiga inimestel. Esineb enamasti 40 – 50 a. vanustel, kusjuures haigestumine võib olla toimunud mõni kuu kuni 2 aastat enne diagnoosimist. Nahale tekib homogeenne tume laik, mis muutub ruttu sinakasmustaks sõlmjaks moodustiseks. Vahel võib kolle olla ka roosakas- hall nn “pehme sõlmjas melanoom“. Prognoos sõltub tuumori suurusest ja vertikaalsest kasvust. Üldine prognoosi klassifikatsioon on :

• Madala riskiga melanoom – kasvaja paksus on alla 0,75 mm., rakkude jagunemise indeks on 5,0,ei esine regressiooni, veresoonte invasiooni ega haavandumist ja metastaase ( kaugsiirded ) on alla 10%- l haigetest.
• Keskmise riskiga melanoom – metastaase umbes 30% -l haigetest.
• Kõrge riskiga melanoom – kasvaja paksus üle 3,0 mm.,esineb veresoonte invasioon ja metastaase esineb umbes 75% -l haigetest.

Akrolentiginoosne melanoom ALM

See melanoom tekib primaarselt peopesadele ja taldadele,sõrmedele ja varvastele. Sageli kaasneb sellega veel suu- ja genitaalide limaskestade melanoom. Kliiniliselt sarnaneb see maliigse lentiigo melanoomile, st. nahale tekivad pruunid kuni mustad laigud ja tuumori kasvades arenevad ka infiltraadid. Sageli tuumori pind ketendab, vahel on kolle pigmendita.

Mehhaaniline hõõrdumine põhjustab pindmisi – või sügavaid haavandeid. Sageli on tuumori peal paksenenud kett.Arenevad regressiooni nähud. Prognoos sõltub haiguskolde paksusest ja rakkude jagunemise aktiivsusest.

Teised melanoomid

Melanoomid võivad tekkida ka silmas, suu ja genitaalide limaskestadel.Limanahkade melanoome esineb rohkem tumedamal rassil, neid avastatakse suhteliselt hilja. Pärasoole piirkonna melanoomid on halva prognoosiga, ainult 10% haigetest elab kuni 5 a. peale diagnoosimist. Eriti ohtlikud on amelanootilised melanoomid (AMM), sest sageli meenutavad nad pindmiselt haavandunud sõlmi või roosakaid laike. Oma omadustelt on need väga agressiivsed tuumorid ja nende prognoos on halb.

Melanoome iseloomustab varajane metastaseerumine lümfisüsteemi. Sageli tekivad nn. satelliit tuumorid esmastuumori ümbrusesse. Kasvaja levimisel tungivad rakud ka veresoontesse, eriti kopsudes, maksas, südames, ajudes, nahas ja ka luudes. Haigus lõpeb 1 – 4 a. pärast letaalselt. Sekundaarsed kasvajast tingitud tunnused võivad tekkida palju hiljem, milledeks on kehvveresus, valkude kadu ja üldine kõhnumine.

Väga oluline on tuumori lokalisatsioon. Jalgade melanoomid on tunduvalt parema prognoosiga kui keha või pea melanoomid. Riskantsed on päraku – ja välissuguelundite tuumorid, kuna neid avastatakse suhteliselt hilja. Oluline on jälgida nn.ABCDE reeglit (Rigel 1985), kus igal pigmenteeritud moodustisel tuleb hinnata kuju sümmeetriat, ebaühtlaseid ääri, värvuse täpilisust, diameetrit üle 5mm. ja sünnimärgi kõrgenemist.

Ravi

Kõige esmaseks raviks on primaartuumori kirurgiline eemaldamine 2 – 3 cm. servaga tervest nahast ja eemaldamise sügavus on kuni lihasfastsiani. Regionaalsed lümfisõlmed eemaldatakse ka I staadiumi melanoomi korral. II staadiumi melanoomi korral kasutatakse radioteraapiat (koobalt 60 gamma kiired). Kaugmetastaaside korral kasutatakse radioteraapiat, steroidravi,keemiaravi ja vaktsiinravi. Haigeid jälgitakse peale ravi 5 a. jooksul, sest umbes 80%-l tekivad kaugsiirded esimese 3 aasta jooksul.

Profülaktika

Kontrollida pigmentmoodustisi nahal, eriti maliigset lentiigot ja inimesi, kellel on atüüpiliste sünnimärkide sündroom. Kirurgiliselt soovitatakse eemaldada blue neevused ja “Spindle cell” neevused ja suured ning karvased kaasasündinud sünnimärgid.

Profülaktiliselt võib eemaldada eelnevalt mikroskoopiliselt uuritud tavalisi sünnimärke, mis on üle 5 mm. läbimõõduga ja asuvad traumale allutatud kohtades (peopesad, tallad, nahavoldid), nende eemaldamiseks võib kasutada laserit. Lubatud on ka kontrollitud sünnimärkide eemaldamine kosmeetilisel eesmärgil.