Dermatiit ehk kõõmatõbi

Täiskasvanute seborroiline dermatiit ehk kõõmatõbi

On erineva tõsidusega eksematoosne protsess, mis esineb peamiselt peanahal, näol, liigeste painutuspindadel ja ülemisel kehaosal. Täpset tekkepõhjust ei teata, kuid viimasel ajal arvatakse selleks olevat pärmiseen (Pityrosporum ovale), immuunsüsteemi nõrkus, mõningad infektsioonid, mis tekivad ravimite kasutamise järgselt ning meessuguhormoonid (androgeenid), mis stimuleerivad rasunäärmete tööd.

Dermatiit võib ilmneda ka Parkinsoni tõvest, stressist ja pidevast murest. Mõningane osa on ka toidul. Eristatakse kuiva ja rasust kõõmatõbe. Mõnedel inimestel esineb segatüübiline vorm- osad naha piirkonnad on kuivad ja osad rasused.

Haiguse sümptomiteks on naha peenehelbeline kestendamine, kerge punetus ja naha kuivus või –rasusus. Osadel inimestel lokaliseerub haigusprotsess vaid peanahale ja näole. Lööve tekib kulmudevahelisele alale, silmalaugudele, ninapiirkonda, kulmudele, kõrvadele, vuntside ja habemepiirkonda. Korraga ei pruugi kõik kohad haaratud olla. Enamasti on lööve sümmeetriline ja ei sügele. Kõige enam haigestub siiski peanahk, tekib kõõm.

Vahel lokaliseerub lööve rinnaku piirkonda või seljale abaluude vahele. Haiguskolded on rõngakujulised, kergelt soomuselised ja roosat värvust. Rasvunud keskealistel inimestel võib lööve lokaliseeruda suurte liigeste painutuspindadele. Lööve võib olla punane, marrastunud ja valutada.

Rasvane dermatiit esineb tavaliselt näonahal, peanahal, rindkere ülemisel osal ja seljal. Nahk on rasune ja õlijas. Peanahal võivad juuksed kokku kleepuda, tekivad hallikaskollakad ketud. Kirjeldatud foonil võib tekkida juuste väljalangemine, rasunäärmete kasvajad, vinntõbi või ekseem.

Kuiv dermatiit tekib rasunäärmete alatalituse tagajärjel. Nahale tekib kuivusest ketendamine ja punetus. Juustega kaetud peanahale tekib kõõm, juuksed muutuvad peenemateks, võivad osaliselt välja langeda või tekib ekseem.

Dermatiit ja selle ravi on põhjuslik, st. tuleb ravida haigust esilekutsuvat faktorit. Viimasel ajal kasutatakse pärmiseenele pidurdavalt mõjuvat ketokonatsooli (Nizzoral šampoon ja –kreem) koos põletikuvastase nõrga steroidiga (Hydrocortison).

PROBLEEMSED JUUKSED

Probleemideks võivad olla juuste väljalangemine, juuste struktuuri ja värvuse muutused.

Juuste väljalangemine on kas üldine või koldeline. Tavaline kiilaspäisus on füsioloogiline, pärilik. Karva läbimõõt järjest väheneb, lüheneb juukse kasvufaas ja pikeneb puhkefaas. Enamasti on kiilaspäisuse põhjuseks meessuguhormoonide ainevahetuse muutus, protsess mõjub karvafolliiklitele.

Meessuguhormoonide hulk vereseerumis on normaalne, kuid suurenenud on testosterooni muundumine dihüdrotestosterooniks. Naistel võib olla sama põhjus- tõuseb meessuguhormoonide nivoo ja langeb naissuguhormoonide nivoo.

Kerget juuste hõrenemist saab diagnoosida juba peale puberteediiga: 96%-l meestest ja 79%-l naistest. Süvenenud kiilaspäisust esineb umbes 58%-l üle 50 aastaste meeste hulgas ja umbes 87%-l naistel peale menopausi. Peanahk on lööbevaba, hiljem nahajoonis kaob ning nahk muutub läikivaks.

Üldise juuste väljalangemise põhjuseks võivad olla stress, ravimid (nn. keemiaravimid, kilpnäärme ületalituse ravimid, vere vedeldajad, resestumisvastased tabletid jne.), kemikaalid, rasedus, nakkushaigused, kilpnäärme ületalitus, rauavaegusest tingitud kehvveresus, suhkruhaigus, kollageenhaigused, tsingivaegus, alatoitlus, traumad (kuum kamm, juuksekummid, mütsi surve jne.) ja pärilikkus.

Meeste ja naiste kiilaspäisus tekib ka östrogeenide kaitsva mõju vähenemise tagajärjel. Meestel algab juuste väljalangemine otsmikult ja lagipeast, jättes juuksed alles külgmiselt ja kuklapiirkonnas.

Naistel on progressioon tagasihoidlikum, juuste väljalangemine on ühtlasem, peamiselt pealael ja oimude piirkonnas, juuksed säiluvad otsmikul. Menopausis kaasneb juuste hõrenemisele karvade liigkasv näole.

Koldeline juuste väljalangemine algab üksikute ümarate kollete tekkimisega. Sagedamini haigestuvad lapsed, eriti allergikud. Täpset haiguse põhjust tänapäeval veel ei teata, soodustavateks faktoriteks loetakse koldeinfektsioone, immuunsust langetavaid haiguseid ja stressi.

Juusteta haiguskolletes nahajoonis säilub ning haiguse progresseeruvas faasis on juuksed kolde servas kergesti eemaldatavad. Sageli esineb ka küünte muutuseid. Olenevalt tüübist toimub paranemine 3 – 10 aastaga või areneb välja üldine kiilaspäisus. Ka mõningate naha-ja suguhaiguste korral võivad juuksed koldeliselt välja langeda (punane lame-sammaspool, sklerodermia kõhetumise faasis, seen-ja viirushaigused ning süüfilis).

Vahel võib päikesekahjustuse ja mikrotraumade tagajärjel tekkida juusteta aladele mädavillikesi, koorikuid ja pindmisi lõhesid. Trihhetillomaania korral, kui juukseid pidevalt sõrmitsetakse, keerutatakse, väänatakse ja sikutatakse, langevad need välja. Sellisel juhul esineb juuste kahjustus, kuid puudub põletik. Vahel esineb nn. sekundaarset juuste väljalangemist soengute tegemisel (juukseid on palju tiritud). Esineb enamasti naistel ja on sageli püsiv kahjustus.

Mustanahalistel meestel esineb nn. jaotatud tselluliit peanahal. Peanahale tekivad sõlmed, mis moodustavad juusteta muhukesi, millede lõhedesse jäävad juuksed alles. Haiguskolded lokaliseeruvad pealaele ja kuklale ning võivad olla soodsaks pinnaseks vähile. Folliculitis decalvans on peanahal kulgev krooniline karvafolliikli põletik, mis lõpeb armistumisega.

Täpset põhjust ei teata, kuid mädakolletest on leitud baktereid, soodustavaks teguriks loetakse kõõmatõbe ja immunoloogilist nõrkust. Eakatel inimestel on täheldatud kroonilisest traumast ja ultraviolettkiirguse ärritusest tekkivat põletikku kogu naha paksuses, kus nahale tekivad lõhed, mädavillikesed, koorikud ja juuksed langevad välja.

Juuste väljalangemise ravi on põhjuslik ja sümptomaatiline. Alati tuleb eemaldada vallandav põhjus! Androgeenset juuste väljalangemist ravitakse antiandrogeenidega. Meeste puhul arvestada komplikatsioonide ohtu.

Näiteks kasutatakse tsüproteroonatsetaati koos etinüülöstradiooliga. Paikselt kasutatakse Minoksidiili 2% lahust, millel on veresooni laiendav toime. Ravikuur kolm kuud. Kirurgiliselt on võimalik juukseid ümber istutada kukla piirkonnast juusteta aladele. Koldelise juuste väljalangemise korral tuleb välja ravida haigust vallandanud põhjus ja parandada naha toitumust. Kasutatakse paikset ärritusravi, paikselt steroide ja Minoksidiili (2% ja 5% Regaine lahus).

Juuste struktuuri ehk ehituse muutustest esineb mitmeid haiguse vorme.

Sõlmelised juuksed võivad esineda sünnist saadik, neile lisanduvad hammaste muutused ja nõrgamõistuslikkus. Haigus on pärilik.
Osadel lastest esineb u. 8-l eluaastal juuste katkemine, mille soodustavaks faktoriks on juuste vigastamine kammimisel. Haigus on pärilik.
Esineb keerdunud juukseid, kus juuksed keerduvad ebakorrapäraselt, tekkepõhjust ei teata.

Bambusjuuste korral meenutavad juuksed bambuskeppe. Juuste ehitus on muutunud ja sageli kaasuvad punetus, ketendus ja kratsimisjäljed peanahal. Lisanduda võib kalasoomustõbi (ihtüoos).

Ringjad juuksed on pärilik haigus, kus juuksekarv on keskelt tumedat värvi.

Villjuuksed on samuti pärilik haigus, kus juuksed on krässus ja meenutavad villa. Vahel esineb trauma tagajärjel juustes sõlmi.

Juuste värv sõltub pigmenti tootvate rakkude- melanotsüütide aktiivsusest nahas ja juustes. Punased juuksed e. rutilism on tingitud erilisest melaniinist- allomelaniinist, teiste värvitoonide puhul domineerib lumelaniin. Sagedasemad on blond, punane, pruun ja must juuksevärv ning nende kombinatsioonid.

Vahel võib juuste värvus olla viiteks kehvveresusele, pigmenditustõvele, neeruhaigustele (blond juus). Patoloogiline on ka juuste enneaegne hallinemine. Juuste värv võib muutuda ka mõnede ravimite kasutamise järgselt ja oluliste toitainete puudumise korral.