Nahamoodustiste eemaldamine

Naha healoomuliste nahamoodustiste eemaldamine

Kui Sulle tuletab end aeg-ajalt meelde mõni inetu soolatüügas või konnasilm ning peeglisse vaadates häirib ammune aknearm ning üha lisanduvad kortsud, siis pole midagi lihtsamat, kui külastada Vitaclinikat. Laseraparatuur Ultra Pulse Encore aurutab uudismoodustised nende nähtamatuks muutumiseni.

Pigmendilaikude eemaldamine video:

Nahasisesed moodustised:

• ksantoomid ja ksantolasmid
• viiruspapilloomid
• papillomatoossed neevused – sünnimärk” mis kujult meenutab lillkapsast.
• pigment neevused – “sünnimärk” mis on nahapinnast kõrgem ja helepruunist tumepruuni värvuseni.
• viirustüügad – need on nahasiseselt või pindmiselt asuvad hallid moodustised.

Pigmendilaikude eemaldamine –  selleks kasutatakse laseraurustamist. See meetod ei piira arsti tegevust, teiseks pärast laseri kasutamist jäävad äärmiselt harva armid. Uudismoodustiste eemaldamine kirurgilise CO2 laseriga põhineb naharakkude aurustamisel kuni täieliku uudismoodustise eemaldamiseni. Töödeldud pind jääb siledaks. Reeglina toimub protseduur lokaalse tuimestusega. Pärast laserprotseduuri jääb nahale roosakas pindmine haav, mis paraneb 10-14 päeva jooksul. Eduka haava paranemist saavutate täites arsti soovitused.

Papilloom e. Näsakasvaja

Healoomulised epiteliaalsed kasvajad arenevad karvafolliiklitevahelise ala pealisnahast, karvafolliikli epiteelist või higinäärmete epiteelist. Paljud neist arenevad varases elueas, näit. kaltsifitseerunud epitelioomid, paljud hilisemas elueas, näit. seborroilise keratoosi kolded.

Üheks epiteliaalseks kasvajaks, mis areneb folliiklitevahelisest epidermisest, on basaalrakuline papilloom, mis pole viirusliku geneesiga. Nimetatud kasvajad kasvavad nahapinnast väljapoole ja võivad sisaldada sarvestunud tsüste. Olenevalt differentsumisest võivad kujuneda sarvestunud või näärmelise ehitusega papilloomid. Mõned papilloomid võivad sisaldada pigmenti, mõned tekivad peale põletikulist protsessi (näit. basoskvamoosne akantoom).

Papilloomid lokaliseeruvad näole, kaelale, käte sirutuspindadele ja mujale kehale. Algfaasis on kolle teravalt piiritletud, väike “ liha” värvi või tuhmkollane pehme sõlmeke, mis kasvab nahapinnast väljapoole. Keratiniseerunud kolded võivad olla kuni 1 cm. diameetriga papillomatoosed kasvajad, millede pind võib olla pealt lõhenenud.Tavaliselt kasvavad papilloomid terve naha pinnale ja nende eemeldamine pole vajalik. Mehhaanilisele hõõrdumisele allutatud papilloomid on soovitav eemaldada, milleks võib kasutada laserit, elektrokoagulatsiooni või küretaazi (terava lusikataolise instrumendiga eemaldamine).

Soolatüügas

Soolatüükad on viirusliku (papilloomi viirused 1, 2, 4, 7) geneesiga papillomatoossed vohandid nahal. Esinevad enamasti jäsemetel, eriti taldadel, varvastel, sõrmedel ja ka limanahkadel. Oma arengult on soolatüükad infektsioossed healoomulised epitelioomid (pealisnaha kasvajad), mis tekivad viiruse poolt põhjustatud epiteeli vohamisest ja papillomatoosist.Soolatüükad paranevad armistumiseta ja jätavad endast immuunsuse. Enamasti kannatavad selle haiguse all allergilised lapsed ja kuiva nahaga isikud.

Soolatüügas on kliiniliselt nööpnõelapea suurune või suurem nahavärvi kõvem sõlmeke,mille pind muutub ebatasaseks, võib lõheneda, sarvestuda ja sisaldada isegi verd. Olenevalt asukohast võivad soolatüükad erinevalt välja näha, näiteks esinevad klassikalised soolatüükad kätel ja sõrmedel, kuid silmalaugudel olevad tüükad on niiditaolise varrega ja meenutavad sageli fibroome. Habeme piirkonna niitjad tüükad aetake sageli ära ning tulemuseks on nende laialikülv. Sõrmede ja varvaste vahel olevad tüükad on oma asukoha kitsuse tõttu papillomatoossed, meenutades sageli sidekoelisi kasvajaid.

Taldadel olevad tüükad “pressitakse” keha raskuse mõjul naha sisse ja nad meenutavad mosaiikset kollet. Suu limaskestadel olevad tüükad on ümarad, pehmed papillomatoossed valkjas-hallikad vohandid.Peenisel ja suurtel häbememokkadel olevad soolatüükad on kas üksikult või paljukoldeliselt, on kõva konsistentsiga ja nahaga ühte värvust. Kui tüügas paikneb küüneplaadi kõrval, võib see kasvada ka küüneplaadi alla ja selle tagajärjel tekib küüneplaadi osaline hävinemine. Viiruslikud papilloomid võivad tekkida ka silma konjunktiividele, nina limaskestadele ja mujale kehale.

Kuna soolatüükaid pöhjustavad viirused jätavad endast immuunsuse,võivad tüükad iseeneslikult paraneda nädalate, kuude või aastate jooksul, olenevalt indiviidist. Raviks võib kasutada vedelat lämmastikku (krüo e. külmaravi), sügavate tüügaste puhul on näidustatud laserkirurgiline või kirurgiline ravi.Kasutatakse ka kooriv-söövitavat ravi, näit. Duofilm lahust või tsütostaatilise toimega Aldara kreemi koos 10%-lise salitsüülhappe salviga. Suurte laialdaste tüügaste raviks soovitatakse ka kuumasid vanne ( temp. 52`C). Oluline on isiklik hügieen ja higistamise vähendamine.

Tedretähed

Tekivad punakasblondide või punakaspruunide juustega isikutel, tegemist on autosoom dominantse eelsoodumusega. Tedretähed tekivad UV kiirte mõjul, kolde sees pole pigmenti tootvate rakkude hulk suurenenud,vaid nad produtseerivad pigmenti rohkem. Tedretähed on kollased kuni kollakaspruunid erineva intensiivsusega pigmendi laiud, mis lokaliseeruvad näo keskmisele osale, õlgadele ja õla-ja käsivartele. Hilisemas vanuses lööve regresseerub iseenesest. Löövet ei teki kunagi suu limaskestadele ja genitaalidele.

Raviks soovitatakse päikeseblokaatorit faktoriga üle 15, mõningast efekti annab ka hydroquinone monobenzyl kreem.

Sünnimärgid

Sünnimärgid on melanotsüütilised neevused, mis on beniigsed e. healoomulised kasvajad. Kliiniliselt on nad hästi piirdunud pigmenteeritud lesioonid, mis koosnevad nevus rakkudest.

Melanotsüütilised neevused jaotatakse omandatud sünnimärkideks, kaasasündinud sünnimärkideks, spetsiaalseteks sünnimärkideks (halo nevus, Spitz nevus, blue nevus ja düsplastiline e. atüüpiline nevus) ja dermaalseteks melanotsüütilisteks sünnimärkideks.

Omandatud e. tavalised sünnimärgid tekivad 6-12 kuu vanuselt ja nende arv suureneb 30-40 a. jooksul. Enamasti on nad alla 1 cm. läbimõõduga ja keskmisel täiskasvanul esineb neid kuni 45. Kui sünnimärkide koguarv on 50, suureneb risk nende pahaloomulisuse tekkeks, eriti aga koguarvuga 100!

Sünnimärgid on tasase või ebatasase äärisega, enamasti ümarad või piklikud, pruunist kuni musta värvuseni nahakasvajad. Neid jaotatakse vastavalt nende kasvu sügavusele. Kõige pindmisemad sünnimärgid on keskmist või tumepruuni värvust laigutaolised moodustised,mis lokaliseeruvad peamiselt ülajäsemetele ja kehatüvele. Neid nimetatakse ka junktsionaalseteks neevusteks.

Segatüüpi e.compound neevused on kombeldavad sileda või kergelt konarliku pinnaga, tumepruunid sõlmekesed,milledes võib olla ka harjataolisi karvu. Kõige enam esineb neid näo piirkonnas. Dermaalsed neevused on kas sõlmekeste-, sõlmede- või kuplitaolised kasvajad, mis võivad olla ka jalakeste otsas. Tavaliselt on nad nahavärvi või helepruunid sünnimärgid. Sageli esineb jalakeste kõrval või sünnimärgis endas väikeseid nahakapillaare. Lokaliseeruvad tavaliselt näole, kaelale ja kehatüvele.

Tavalistel sünnimärkidel on väga väike maligniseerumise potentsiaal, kuigi histoloogiliselt on tõestatud, et umbes kolmandik melanoomidest on tekkinud tavalistest sünnimärkidest. Riskiks loetakse suurenenud sünnimärkide arvu.Tavaliste sünnimärkide eemaldamine pole vajalik. Laseriga võiks eemaldada potentsiaalsetes ärrituskohtades olevad neevused (peopesad,tallad,peanahk, limaskestad ja anogenitaal piirkond), eelnevalt on kindlasti vajalik nende mikroskoopiline uuring epiluminestsentsmikroskoobiga. Kirurgilisele eemaldamisele kuuluvad atüüpilised sünnimärgid.

Kaasasündinud e. kongenitaalsed sünnimärgid

Need sünnimärgid esinevad juba sünnimomendil või tekivad esimese kolme kuu jooksul. Neevusrakud võivad siin ulatuda sügavale pärisnahka. Suuruse järgi jaotatakse neid väikesteks (suurus alla 1,5 cm.), keskmisteks (suurus 1,5 – 20 cm.) ja suurteks (suurus üle 20 cm.). Suurte neevuste korral tõuseb melanoomi haigestumise risk eluea jooksul 5% -20%, enamasti 1 a.- 5 a. jooksul. Seega soovitatakse need kirurgiliselt või laseriga eemaldada, olenevalt sünnimärgi sügavusest (eelnevalt teha epiluminestsentsmikroskoopia).

Väikesed ja keskmised kaasasündinud sünnimärgid on ümarad või ovaalsed, nahast veidi kõrgemal, hästi piiritletud, vahel karvadega lesioonid,mis on kas korrapäraste vöi ebakorrapäraste piirjoontega ja värvuselt hele- kuni tumepruunid. Vahel võib sünnimärkide pind olla kare.

Suured sünnimärgid on reeglina sügava pigmentatsiooniga,ebakorrapärase kujuga,nendes võib olla lokaalseid sõlmekesi või sõlmi ja tumedaid karvu.Vahel esineb nn. satelliitlesioone. Vahete- vahel muutuvad nad tumedamaks, tüükaliseks või tekib ümbere valge ääris. Kasvavad sageli koos lapsega nn. proportsionaalne kasv. Umbes 6-12% suurtest ja 1-5% väikestest kaasasündinud sünnimärkidest võivad maligniseeruda melanoomiks varases lapseeas.

Atüüpiline e. düsplastiline sünnimärk

Düsplastilised sünnimärgid omavad keskse koha maligniseerumisel melanoomiks. Nende tekkimine esineb tavaliselt kuni 60 nda eluaastani. Põhjuslikeks faktoriteks peetakse geneetilist eelsoodumust, UV kiirgust ja immuunsupressiivset ravi. Arvatakse, et mõningane osa on ka toidul ning endokriinsüsteemil.Atüüpiline sünnimärk on laigutaoline või väikesõlmeline sünnimärk, mis väljanägemiselt võib olla ebasümmeetriline, ebaühtlase äärise ja –pigmentatsiooniga, pealt sile või krobeline. Suurus varieerub 0,5-1,5 cm.-ni, kujult ümar, ovaalne või ellipsitaoline, nahal võivad paikneda üksikult või juhuslikult laialipaisatuna. Enamasti esinevad atüüpilised sünnimärgid kehatüvel, käsivartel, säärtel, käeseljal, pöial ja peanahal.
Perekondliku esinemise puhul soovitatakse kogu nahapinna perioodilist vaatlust, fotografeerimist ja jälgimist. Vältida tuleks solaariume ja kasutada päikesekaitsekreeme. Soovitav on kontrollida ka veresugulasi. Kirurgiline ravi pole näidustatud rutiinse protseduurina, soovitav sünnimärgi eemaldamine on juhul, kui kahtlustatakse malignisatsiooni, lesioonis on tekkinud muutused või kui on tegemist inimesega, kes ei tule oma sünnimärki kontrollima (kontrollida soovitatakse 0,5 a. vaheaegadega). Laserravi selliste sünnimärkide eemaldamiseks ei kasutata.

Dermaalsed melanotsüütilised neevused

Siia kuuluvad kaasasündinud ,umbes 10 cm. läbimõõduga Mongolian spot, kolmiknärvi aladele lokaliseeruv Ota nevus (võib areneda melanoomiks) ja rangluu ja ülakeha piirkonda lokaliseeruv Ito nevus. Nende neevuste eemaldamiseks soovitatakse laser eemaldamist, vedelat lämmastikku, elektrokoagulatsiooni või dermabraasiat.

Teised pigmentatsiooni häired

Suuümbruse lentiginoos

On tavaliselt pärilik, tekib enne 30 eluaastat.Varases lapseeas tekivad suu ümbere, silmade ümbere ja käte selgmisele pinnale tume- kuni mustjaspruunid tedretähti meenutavad pigmendikogumid. Vahel võib neid olla ka huultel,suu limaskestadel ja konjunktiividel. Mõnikord areneb peensooles polüpoos, mis väljendub oksendamises, kõhuvaludes, seedetrakti verejooksudes kuni kehvveresuse tekkimiseni. Nahal olevad pigmentlaigud võivad aja jooksul kaduda, kuid limaskestadel olevad laigud on jäävad.

Otsene ravi puudub, ravitakse peamiselt seedetrakti poolt kaasuvaid nähte.

Albright´si sündroom

Iseloomustavateks haigusnähtudeks on muutused luudes, endokriinsed häired, varajane puberteet ja lokaliseeritud pigmendi täpid. Luude kahjustuste tõttu esinevad luude valud, luupõletik, -murrud ja “koorega kohvi” värvi täpid otsmikul, kukla piirkonnas, seljal, ristluude- ja tuharate piirkonnas. Naha pigmentatsioon tekib esimese kahe eluaasta jooksul.

Kloasm e. melasm

Esineb hüperpigmentatsioon kulmude, oimu ja põskede piirkonnas. Pigmentlaigud on ebaühtlase paigutusega, veidra kujuga kollakat või pruuni värvust ja võivad moodustada suuri katte. Päikese käes toimub nn. pigmentmaski intensiivistumine. Patogeneetiliselt toimub siin intensiivsem pigment melaniini moodustumine.

Rasedusaegne kloasm e.nn. “raseduse mask“ tekib koos rinnanibude ümbruse, kõhu pikijoone ja genitaalide hüperpigmenteerumisega. Pigmentatsioon võib püsida pikka aega peale sünnitust.

Hormonaalne kloasm on tingitud östrogeenidest ja esineb sageli munasarjade kasvajate korral. Umbes 10–20% -l tekib hüperpigmentatsioon hormonaalsete rasestumisvastaste preparaatide kasutamisel.

Kosmeetiline kloasm tekib vaseliini või bergamoti õli sisaldavate kosmeetiliste kreemide kasutamisel. Enamasti tekib pigmentatsioon suu ümbrusesse.

Medikamentoosne kloasm tekib pikaaegse hydantoiini või kloorpromaziini sisaldavate preparaatide kasutamisel.

Kahhektilise kloasmi korral esineb pigmentatsioon näole. Tekib mõne raske haiguse põdemise ajal, näit. tuberkuloosi või pahaloomulise kasvaja korral.

Kloasmide ravi seisneb näo kaitsmises UV kiirte eest, kasutades selleks päikeseblokaatoreid. Head tulemust annab salvisegu, mis koosneb 2-5% hydrokinoonist, 0,005% tretinoiinist ja nõrgast glükokortikosteroidist.

Silmaümbruse hüperpigmentatsioon

Esineb enamasti brünettidel naistel. On enamasti päriliku geneesiga. Kui lööve tekib silmalaugudele ja kulmudele, on tegemist hüpertüreoidismiga.

Toksiline melanodermatiit

Tegemist on hüperpigmentatsiooniga, mis tekib põletiku järgselt. Enamasti on tegemist eksogeense kontakt valgusärritajaga (krooniline fotodermatiit). Päikesele allutatud kohtadele tekib pruunikas –lilla lööve, vahel esineb ka väikeseid sõlmekesi. Raviks kasutatakse päikeseblokaatoreid.

Suuümbruse ja põskede ümbruse melanoos

Tekib päikesevalguse ja vaseliini sisaldavate kosmeetiliste kreemide kasutamisel. Esineb rohkem keskealistel naistel. Suu ümbrusesse tekib punakaspruun pigmentatsioon, mis läheb üle hallikas – mustaks pigmentatsioonoks. Ka põsed ja oimud võivad olla haaratud. Vahel haiguskolded ketendavad. Pigmentatsioon võib püsida kaua, kui põhjust ei kõrvaldata. Raviks kasutatakse depigmenteerivaid kreeme.

Vanaduse lentiigo e. ealised pigmentlaigud

Tekivad peale 30 ndat eluaastat päikesele allutatud kohtadele. On väga sagedane naha pigmentatsiooni liik, eriti I ja II nahatüübiga inimestel (punapead ja blondid). Ravi on raske, kasutatakse 20- 25% Podophylliini, vedelat lämmastikku ja tretinoiine. Võimalik on ka laser-ravi.

Sekundaarne naha pigmenteerumine võib tekkida kroonilise mehhaanilise stimulatsiooni tagajärjel, soojusest, UV ärritusest (aktiiniline pigmentatsioon), keemilise naha ärrituse tulemusena ning peale nahapõletikke.