Depileerimine ja epileerimine

Depileerimine ja epileerimine, kas on vahet?

Sobimatud nahakarvad häirivad erinevaid inimesi erinevalt. Samamoodi ostitakse nende eemaldamiseks erinevaid meetodeid. Kui mehed on harjunud igapäevase habemeajamisega, siis naised püüavad liigkarvasusest lahti saada pikemaks ajaks kui ööpäev.

Tänaseks on kasutusel niisugused meetodid nagu traditsiooniline väljakiskumine, raseerimine, keemiline depileerimine, depileerimine vaha abil e. vaxing, depileerimine suhkru abil e.shugaring, depileerimine niitide abil, elektriepileerimise erinevaid moodused (termolüüs, elektrolüüs, blend-, flash-, sequential- blend- ,sequential-flash), ultraheliepileerimine, ensüümepileerimine. Vaatamata meetodite mitmekesisusele on kõikidel meetoditel üks puudus – nad ei anna pikkaajalist efekti.

Nagu te märkasite eeljutust, on olemas depileerimine ja epileerimine. Milles on erinevus?

• Depileerimine on selle karvaosa eemaldamine mis asub nahast kõrgemal ilma karvanääpsu vigastamata. See jätab uuele karvale võimaluse alustada kasvu samast nääpsust.
• Epileerimine on karvanääpsu kahjustamine välistades edasist karvakasvu.

Karvad ja nende areng

Inimese karvade tüübid muutuvad elu jooksul vähemalt kolm korda. Esimestel eluaastatel prevaleeruvad nn.udemed. Nad on peenikesed ja lühikesed ning katavad terve keha. Kolmandal-neljandal eluaastal asenduvad nad pea piirkonnas nn. vahepealsetega (intermediaalsetega) juustega.

Ja lõplikult toimub juuste vahetus puberteedieas. Samas vahetuvad kõik karvatüübid ja juuksed elu jooksul mitu korda . Vahetus toimub regulaarselt ja kindla tsükliga. Ajaga tsüklite aeg lüheneb, juuksekarv kaotab pigmendi, läheb õhemaks, kasvab aeglasemalt. See muutus ei puuduta meeste kulmu- ja kõrvakarvu, need vastupidi lähevad paksemaks ja pikemaks.

Selleks et aru saada, mis vahe on depilatsiooni ja epilatsiooni vahel, on vaja selgeks teha järgnevad punktid:

• juuksekarva anatoomia ehk konkreetsemalt, kust saab alguse uus juuksekarv. Juuksekarv saab alguse karvanääpsust e. karvaalgest. Ainult karvanääpsu vigastades saab lahti sobimatust karvast.
• juuksekarva areng. Iga juuksekarv läbib kolm arengu staadiumi. Need on anogeen, katageen ja telogeen.
• Anogeen e. kasvustaadiumis on võimalik karvanääpsu vigastada nii, et temast ei kasva enam uus juuksekarv.
• Katageen e. üleminekustaadiumis juuksekarva kasv pidurdub ja algab ettevalmisus väljalangemiseks.
• Telogeen e. puhke- e. rahustaadiumis juuksekarv enam ei kasva ja langeb lõpuks välja.

Jätame meelde, selleks et juuksekarv enam ei kasvaks tuleb teda vigastada anogeenstaadiumis!

Teaduslikud uuringuid näitavad, et 80-88% juustest asuvad anogeeni staadiumis, ~1% – katageeni staadiumis ja ~20% – telogeeni staadiumis. Selge on see, et kõik juuksekarvad ei kasva üheaegselt. Selle tõttu on nahal üheaegselt on nii “noored” kui ka “vanad” juuksekarvad. Paljud patsiendid imestavad tihti, miks peale esimest protseduuri ei ole märgatavat karvade väljalangemist.

Tuleb arvestada, et protseduuri ajal ei saa mitte keegi aru missugune karv millises staadiumis parajasti asub. Selle tõttu on lõpliku tulemuseni jõudmiseks vaja mitut protseduuri.

-juuksekarva värvus. Mustad, heledad, punased juuksekarvad reageerivad laserkiire suhtes erinevalt. See tähendab, et iga juukevärvi jaoks tuleb valida eri režiim.

Depileerimine  ja epileerimine – põhjused miks inimesed soovivad saada lahti karvadest

Liigsetest karvadest soovivad tihti lahti saada, peale naiste kes hoolivad enda välimusest, inimesed kellel on niisugused haiguslikud nähud nagu HIRSUTISM ja HÜPERTRIHOOS, mõlemad on liigkarvasuse vormid. Hirsutism on meessugutüübi karvakasv naistel (karvakasv kõhu, näo piirkonnas, mis on tingitud hormonaalsest disbilansist). Hüpertrihoos on liigkarvasus mis esineb mõlemal sugutüübil.

Esimesel juhul on epileerimine ilma põhiravita väheefektiivne.

Mida valida

– Kitkumine
Kõige lihtsam ja kõige aeglasem meetod. Karvanääps saab trauma, mille peale ta võib reageerida paradoksaalselt. Tihti hakkab uus juuksekarv kasvama sissepoole.

– Raseerimine
Kõige kiirem ja lihtsam viis saada lahti liigsetest karvadest. Harrastavad mehed näonaha korras hoidmiseks.

– Keemiline depileerimine
Põhi printsiip – nahapeaalse karvaosa vigastamine. Viga saanud karvad eemalduvad kergelt nahalt, samas jääb karvanääps terveks. Mõned nimetavad seda meetodid keemiliseks raseerimiseks.

– Vahaga depileerimine (waxing)
Karvade eemaldamine spetsiaalsete vahade abil. Sama mis kitkumine, korraga saab eemaldada karvad suurelt pinnalt. Viimasel ajal on võimalik kasutada erinevaid vahasid, mis sisaldavad lisaained valu vähendamiseks ja naha rahustamiseks peale protseduuri. Ei ole soovitatav kasutada nahapindadel, kus on sünnimärgid, papilloomid ja teised nahanäsad.

– Depileerimine suhkru abil (sugaring)
Seda meetodit kasutati juba muistses Egiptuses. Nahale kantakse spetsiaalset suhkrut sisaldavat pastat, mis peale jahtumist eemaldatakse koos sobimatute karvadega.

– Elektriepileerimine
See meetod lubab juba pikkaajalisemat tulemust. Elektri abil toimub karvanääpsu vigastamine. See on pikaajaline ja vaevanõudev protseduur nii patsiendile kui ka tegijale. Kuna iga karva tuleb töödelda individualselt ei ole teada kas töö on tulemuslik või kas töötlemisel olev (juukse)karv on parajasti katageen- või telogeenstaadiumis. Elektriepileerimine nõuab head ettevalmistust ja kogemusi. On olemas erinevaid elektriepileerimis meetodeid: termolüüs, elektrolüüs, blend-meetod, flash-meetod, sequential blend, sequential flash.

– Laserepileerimine
Laserepileerimine on praktiliselt valutu epileerimismeetod. Kaasaegsed tehnoloogiad võimaldavad minimaliseerida termoefekti (safiirotsik võimaldab töödelda korraga mitut karvanääpsu). Laserkiir vigastab karvanääpsu juuksekarvapigmendi (melaniin) kaudu. Seega, kui juuksekarval on kas või miinimum pigment, on võimalik teostada epileerimisprotseduuri.

Praegu kasutatakse epileerimiseks maailmas põhiliselt kahte tüüpi lasereid. Alustati aga laserepileerimist Rubiinlaseriga. Edasised uuringud ja kliinilised katsed tõid maailmale Aleksandriit laseri ja Diood laseri.

Aleksandriit laser on efektiivne tumedate karvade epileerimisel. Dioodlaser on pulsslaserite viimane saavutus. Laserkiir, laine pikkusega 800nm, haarab melaniini jäljed karvas mõjudes samas ka karvanääpsu toitmissüsteemile, s.t. veresoonele.

– Fotoepileerimine
Teostatakse mittemonokromaatilise valgusega mille lainepikkus varieerub 400-st kuni 1200 nм. Toimemehhanism sarnaneb laserkiire mõjule.