Sissekasvanud küüs
Termini all “sissekasvanud küüs” on küüneplaadi sissekasvamist külgmisesse küünevakku ja sellele järgnevat põletikku.
Kui küünevallile tekivad valulikud lõhed ja korduma hakkavad infektsioonid seda võib põhjustada sissekasvanud küüs. Bakteriaalse infektsiooni korral tekib paikne põletik ja väga sageli areneb granulatsioonkude.
Sissekasvanud küüs tekib enamasti suurele varbale, teistele varvastele vähem. Peamiseks põhjuseks on ebaõige küüne lõikamine – küünt lõigatakse ümaralt või vigastatakse küüneplaadi otsa (tekib nn. küüneplaadi mehhaaniline stress).
Kuna küünte lõikeserv ei saa küüneloožist välja kasvada, kasvab see küünelooži sisse. Külgmist survet küüneplaadile tekitavad ka kitsad jalanõud, mille tagajärjel areneb põletik künnevallile. Vahel tekivad sissekasvanud küüned peale küüneplaadi kiilresektsiooni (Emmet`operatsioon), kus allesjäänud küüneplaadi segment mõjub mehhaaniliselt külgmisele küüneloožile.
Ravi: küüneplaadi otste alla pannakse väikesed desinfitseeriva lahusega immutatud kokkukeeratud vatirullid niikaua kui küüneplaat kasvab uuesti üles s.o. küüneloožist välja. Emmet`operatsiooni järgselt kasutatakse sissekasvanud küüne ennetamiseks nn. klamber tehnikat.
Suuremal või vähemal määral esineb sissekasvanud küüne fenomeni ka kudede granulatsiooni korral, latentse diabeedi korral, varvaste streptokokilise infektsiooni korral. Küüneplaadi sissekasvamist soodustavad veel käte ja jalgade liighigistamine ja piiratud küünte kasv küüne pikkuses. Sissekasvanud küüs tekib enamasti meessoost isikutel vanuses 12 – 16 aastat. Ravi on sama mis sissekasvanud küüne raviga, kuid siin lisandub ka kaasuva haiguse ravi.
Küüneplaadi sissekasvamist võivad põhjustada mõningad haigused:
1) küünealuse väljavõlvumine (eksostoos)
Tekib tavaliselt küünelooži külgmiste osade põletik, turse ja tumepunane värvus. Esineb terav valu. Haigust diagnoositakse radioloogiliselt, sest oluline on siin kasvaja väljalülitamine.
2) küünealused kasvajad
Boweni haiguse puhul haigestub tavaliselt pöial või suur varvas. Esineb rohkem vanadel inimestel ja enamasti ühepoolselt. Diagnoosimine hilineb sageli, seepärast hilineb ka ravi ning haiguskoldesse tekib kerge punetus ning küüne külgmises osas onühholüüs (küüne lagunemine). Hiljem võib areneda skvamoosrakuline nahavähk Ravi seisneb kogu haiguskolde kirurgilises eemaldamises ja sellele järgnevas histoloogilises uurimises.
Akrolentiginoosse melanoomi korral tekib enamasti kas pöidla või suure varba küüne sisse hall kuni mustjaspruun värvus ning tumor levib nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt – infiltreeritud kolded. Küüneplaadi mehhaaniline stress põhjustab veel pindmiste haavandite teket või haavandumist.
3) küünealune soolatüügas (verruca vulgaris)
Tavaliselt arenevad need küünevallidel, külgmise kasvu korral võivad kasvada küünelooži ja põhjustada osalist onuhholüüsi. Harva võivad tungida ka küünelooži, meenutades seal tuumoreid. Küünele rõhumise tägajärjel tekib valulikkus ja allapoole kasvades võivad põhjustada alloleva luu erosiooni (pindmine haavand).
4) küünealune keratoakantoom
On haruldane valulik tuumor, mis areneb küüneplaadi külgmisel osal, põhjustades onühholüüsi ( küüneplaadi hävingut ) ja allasuva luukoe destruktsiooni (lõhustumist).
5) Küüneplaadialune angiomüoneuroom
On harvaesinev, esineb peamiselt noortel inimestel ja on sageli perekondlik. Tuumor on umbes 5 mm. läbimõõduga sinakaspunane või sinakasvioletne kõva sõlmeke. Rõhumise tõttu tekitavad valu. Nimetatud tuumoreid võib tekkida ka kõikjale kehale, limaskestadele ja isegi siseorganitesse. Raviks on selle veresoonte tüüpi tuumori kirurgiline eemaldamine.Vahel võib tekkida retsidiive (taasteket).
6) küünealune enchondroom
Sarnaneb väga küünealuse eksostoosile. Ravi on kirurgiline.
