Hemorroid — mida on vajalik teada

Hemorroid on üks levinumaid proktoloogilisi haigusi. Hemorroid on patoloogiliselt suurenenud hemorroidsõlm, mis on altis põletikule ja verejooksule.

Haiguse nimi tõlkes tähendab verejooksu. Verejooks pole mitte ainus haiguse sümptom. Hemorroidaal veenipõimikus asuvad sisemised ja välimised hemorroidid. Enamikel inimestel leitakse varem või hiljem erineva raskusastmega suurenenud venoosseid moodustisi. Suurenenud hemorroidid mis on leitud kontrolli ajal ja millega ei kaasnenud kliinilisi sümptomeid, ei peeta haiguseks. Kliiniline hemorroid tekib sisemise tromboosi välja kukkumise tagajärjel, veritsuse, sügeluse, põletustunde ja pärasoole valuliku roojamisel.

Praegusel ajal 75% juhtudest ebanormaalselt laienenud sõlmed eemaldatakse kirurgilisel teel.

Hemorroid — mida on vajalik teada fotoHemorroidide etioloogia ja patogenees

Patogeeniliseks teguriks on vereringehäired hemorroidaalsetes põimikutes. Haiguse arengule aitavad kaasa järgmised tegurid: sage kõhukinnisus või kõhulahtisus, istuv eluviis, liigne vürtsikas toit ja alkoholi tarbimine. Nende hulgas vajavad märkimist töökutsed mis nõuavad pikaajalist viibimist istuvas asendis (autojuhid, piloodid jt). Naistel võivad tekkida hemorroidid raseduse ajal ja peale sünnitust.

Kroonilise hemorroidi klassifitseerimine

Hemorroidi kliiniline kulg on jagatud neljaks etapiks. Esimene etapp on iseloomulik perioodiliselt kui veri ilmub päraku kaudu. Teises etapis toimub hemorroidi väljakukkumine ja iseeneslik paranemine, võib esineda ka verejooksu. Kolmandas staadiumis hemorroidid ise ei parane, siis on vajalik nad käsitsi anaalkanalisse tagasi tuua. Võib esineda verejooksu. Neljandat etappi iseloomustab võimetus pidevalt väljakukkuvat hemorroidi tagasi anaalkanalisse tagasi panna.

Hemorroidi sümptomid

Äge hemorroid – kliiniliselt väljendub ägeda tromboosina väliste hemorroididena. Tromboosi hemorroid tekitab tugevat valu eriti roojamise ajal.

Krooniline hemorroid

Peamised kliinilised nähud – episoodilised verejooksud pärakust, sügelus ja põletustunne anaalses piirkonnas, perioodiline hemorroidide väljalangemine. Pidev hemorroidi väljalangemine võib viia lima tekkimiseni pärakusse.

Verejooks pärakust – väga sage sümptom ja episoodiliselt esineb kuni 10% elanikkonnast. 70-80% verejooksu juhtudest on põhjuseks hemorroid. Enamik patsiente ei pöördu arsti poole, kuna verejooksu esineb vähe ja harva. Paljud patsiendid häbenevad seda probleemi ja kardavad uuringu meetodeid. Verejooks esineb tavaliselt roojamise ajal. Kui veri jäi peale roojamist pärasoolde siis järgmine kord on ta tumedat värvi. Kui hemorroid on olnud juba kaua aega siis võib ta hakata välja kukkuma. Esialgu hakkavad välja langema hemorroidi tipud roojamise ajal. Hiljem haiguse progresseerumisel hakkab hemorroid tihemini välja langema – köha ja aevastamise ajal. Aja jooksul hemorroidi sõlmede väljalangemine muutub püsivaks ja enam neid paigale asetada ei õnnestu. Väljalangev hemorroid võib olla märkimisväärselt ebamugav, lisaks on nad altid tromboosile. Hemorroidide puhul kaasneb sageli sügelemine, mis põhjustab pidevat ärritust pärakus. Vaatamata suhteliselt kergele diagnoosimisele, tasub sellesse suhtuda tõsiselt, kuna ebatäpsed uuringud võivad viia ebatäpse diagnoosini mis omakorda võib viia tüsistuste ja kaasuvate haigusteni. Haige ülevaatus toimub günekoloogilises toolis, kus viiakse läbi väline vaatlus pärakus ja päraku piirkonnas. Pööratakse tähelepanu naha värvi ja seisundile, anuse deformatsiooni, lööbe või fistula muutustele. Peale visuaalset kontrolli viiakse läbi sõrme läbivaatus, kus märgitakse ära sulgurlihase toonus, uuritakse limaskestade defektide olemasolu, polüüpe ja arme. Sageli täpne hemorroidi asukoht ja suurus võib olla raskendatud, kuna palpeerimisel hemorroid muudab suurust, sellepärast pakutakse patsiendile protseduur kus hemorroide uuritakse täpsemalt. Protseduur viiakse läbi 8-12 cm anaalkanalis anoskoobiga. Antud protseduuri taluvad patsiendid üsna hästi. Sigmoidoskoop määratakse patsiendile, kellel kahtlustatakse hemorroidi. Kogemus näitab et üks kolmandik patsientidest põeb hemorroidi ning üsna sageli ülevaatuse ajal on võimalik diagnoosida pärasoolevähki.

Hemorroidi ravi

Haiguse ravi taktika põhineb haiguse staadiumist. Kui hemorroid on esimeses või teises staadiumis, võib ravi olla konservatiivne, elektrokoagulatsiooni või skleroteraapiaga. Ägedas faasis hemorroid kõik peale konservatiivse ravi on vastunäidustatud. Konservatiivse ravi puhul määratakse dieet, mis soodustab väljaheite normaliseerumist. Vajadusel määratakse lahtisteid. Üldise ravi ajal soovitatakse ka ravimeid, mis tugevdavad ka veenide seinu. Lokaalselt määratakse küünlad ja salvid mis on põletikuvastased, valuvaigistav ja parandab verevoolu. Lokaalsete ravimite määramine sõltub erinevatest sümptomitest, tavaliselt sisaldavad nad põletikuvastaseid ravimeid. Konservatiivne ravi on suunatud leevendama kliiniliste sümptomite ägenemist. Tuleb meeles pidada et see ravi on ajutine ja ei lahenda probleemi. Istuv eluviis või ülemäärane füüsiline aktiivsus aitab kaasa uute ägenemiste tekkele. Hemorroidi algstaadiumis on tõhusaks meetodiks minimaalselt invasiivne meetod (skleroteraapia, infrapuna hüübimine). Vaatamata kõrgele tasemele turvalisusele ja mugavusele minimaalselt invasiivne meetod ei ole alati asjakohane. Hemorroidektoomia on kaasaegne operatsioon mis tõenäoliselt ei jäta tüsistusi.

Broneeri aeg!