Proktoloogia

veebruar 26, 2024

PROKTOLOOGIA – MIS SEE ON?

Igaühel meist on olnud kasvõi korra elus pärasoolega probleeme. 39% elanikkonnast põeb hemorroidhaigust, naised samalaadselt kui mehed.

Hemorroidhaigust nimetatakse arenenud maade ja suurte industriaallinnade haiguseks.

Linnaelanik sööb rafineeritud toitu, mis ei sisalda praktiliselt üldse tselluloosi, samuti süüakse vähe tooreid juurvilju.

Einestatakse televiisorit vaadates või ajalehte lugedes, linnainimestel on istuv eluviis – autos, arvuti ees, kontoris jne.

Kõik see ei soodusta õiget seedimisprotsessi, tekivad kõhukinnisus ja kõrge rõhk alakõhu venoosses süsteemis, mis kokku soodustab hemorroidide teket.

Arsti juures toimub üldine läbivaatus, digitaalne (sõrmega) uuring, uuring anoskoobiga (spetsiaalne peegel). Diagnoosimine toimub ka firma Storz rektoskoobi abil.

Peale hemorroidide on veel terve rida jämesoole haiguslikke seisundeid, mis viivad töövõime kaotamiseni, teevad inimese unetuks, loovad diskomfordi, sunnivad inimest sättima oma elu pärasoole “meeleolu” järgi, rikuvad äri- ja isikliku elu rütmi.

Hemorroidhaigus esineb 39% -l 20–60-aastastel inimestel, nendest 70% on 31-40 -aastased.
Sümptomid:
Hemorroidhaiguse üheks sümptomiks on verejooks, mis ei pruugi olla siiski kõige tähtsam, eriti haiguse algusperioodil. Haiguse väljakujunenud perioodil võib verejooks olla valutu ning kõht võib korralikult ja ilma probleemideta läbi käia. Veri on heledat värvi ja võib mitte ainult tilkuda, vaid erituda pikkade venivate kiududena.
Verejooksud võivad olla perioodilised, seotud alkoholi tarvitamisega, raskuste tõstmisega, kõrgvererõhutõbe põdevatel inimestel vererõhu järsu tõusuga. Hemorroidide suurenemine on väljakujunenud haiguse korral tähtsuselt teine sümptom. Hemorroidide suurenemise korral tunneb inimene valu, mis võib olla pidev, samas talutav ja tekkida kas ainult roojamise ajal või peale seda, ka kõndimise ja istumise ajal. Ägeda hemorroidide põletiku ja tromboosi korral on hemorroidide komud kõvad ja valulikud, eriti haiguse esimese kolme päeva jooksul.
Nädala möödudes need pehmenevad ja põletik taandub. Ühe võimaliku variandina toimub komude lõhkemine ja sellega kaasnev veritsus. Mõlemal juhul sõlmed pehmenevad ja valuaisting väheneb. Suurenenud hemorroidsõlmed võivad anaalkanalist välja langeda koos limaskestaga või ilma. Väljalangenud sõlmed võivad iseseisvalt tagasi tõmbuda, see oleneb haiguse staadiumist. Hemorroidide probleemi profülaktikaks ja tüsistuste vältimiseks ning vajaduse korral tõhusa ravi määramiseks on vajalik sooritada spetsiaalne läbivaatus kirurg-proktoloogi juures.

Anaallõhe on esinemissageduselt (15,5%) hemorroidiga võrreldes teisel kohal. See haigus on teiste pärasoolehaigustega võrreldes kõige piinavam. Anaallõhe on 18–30-aastaste noorte inimeste haigus.
Naised põevad seda 1.5–2 korda sagedamini kui mehed. Haiguse olemasolu korral muutub igapäevane soole tühjendamine probleemiks, see rikub inimese elurütmi. Esimese reaktsioonina hakkab inimene tavaliselt piirama söömist, millega tekitatakse kõhukinnisus, mis omakorda ei lahenda antud olukorda.
Anaallõhe olemasolu iseloomustab valutunne roojamise ajal ja peale seda. Võimalik on ka kerge veritsus. Valud võivad tekkida 40 minuti kuni tunni möödudes, kesta mitu tundi kuni järgmise roojamiseni. Valud on ägedad ja talumatud ning valuvaigistite manustamine tihtipeale ei aita. Tüsistustena võivad tekkida mädased põletikud – paraproktiidid. Patsiendi uurimine on valulikkuse tõttu väga komplitseeritud ja eeldab kannatust ning arsti ja patsiendivahelist usalduslikkust. Anaallõhe probleem laheneb iseseisvalt väga harva.

Pärasoolevähi probleem on väga aktuaalne. Kõikidest vähihaigustest maailmas esineb pärasoolevähki 3-5%-l inimestest ja 50-70%-l jämesoolevähi juhtumitest. Maailmas tehtud statistiliste uurimuste põhjal on pärasoolevähk meestel mao- ja kopsuvähi järel kolmandal kohal ning naistel emaka- ja rinnavähi järel samuti kolmandal kohal. Haigestunud jäävad enamasti 40-60 aasta vanuse piiridesse.
Pärasoolevähki on võimalik diagnoosida juba esmasel, digitaalsel (sõrmega) läbivaatusel. Rektoskoopiline (instrumendiga) uuring võimaldab diagnoosida ka kõige väiksemat kasvajat. Väikesed kasvajad – polüübid – ei anna inimesele mingeid tundemärke. Nende sümptomite ilmnemine on märkamatu ja pikaajaline. Näiteks vereeritust võib olla vaid tilk, millele ei pöörata sageli tähelepanu, samuti on vähene limaeritus. Vereeritus või lima ilmuvad roojamise ajal enne väljaheidet. Veri on tumedamat värvi kui hemorroidide või anaallõhe korral.
Kaugelearenenud juhtudel võib esineda ka mädaeritust. Üheks sümptomiks võib olla ka järsult ebaregulaarseks muutunud soole töörütm. Võib esineda põhjusetut vahelduvat kõhukinnisust ja -lahtisust. Tekib tulemusteta roojamissoov, või tunne, et ei toimunud pärasoole täielikku tühjendust. Valutunne on pärasoolevähi korral hiline sümptom. Pärasoolevähk areneb aeglaselt ja siirded tekivad hilises haigusjärgus. Mida noorem on inimene, seda kiiremini protsess areneb. Et pärasoolekasvajat avastada võimalikult varajases staadiumis, on alates 40. eluaastast soovitatav teostada profülaktiline läbivaatus proktoloogi juures. Sellega kaitsete mitte ainult oma tervist, vaid ka elu.