Sünnimärk

Sünnimärk on melanotsüütiline neevus, mis on beniigne e. healoomuline kasvaja.

Kliiniliselt on nad hästi piirdunud pigmenteeritud lesioonid, mis koosnevad nevus rakkudest.

Melanotsüütilised neevused jaotatakse omandatud sünnimärkideks, kaasasündinud sünnimärkideks, spetsiaalseteks sünnimärkideks (halo nevus, Spitz nevus, blue nevus ja düsplastiline e. atüüpiline nevus) ja dermaalseteks melanotsüütilisteks sünnimärkideks.

sünnimärk foto

Omandatud e. tavalised sünnimärgid tekivad 6-12 kuu vanuselt ja nende arv suureneb 30-40 a. jooksul. Enamasti on nad alla 1 cm. läbimõõduga ja keskmisel täiskasvanul esineb neid kuni 45. Kui sünnimärkide koguarv on 50, suureneb risk nende pahaloomulisuse tekkeks, eriti aga koguarvuga 100!

Sünnimärgid on tasase või ebatasase äärisega, enamasti ümarad või piklikud, pruunist kuni musta värvuseni nahakasvajad. Neid jaotatakse vastavalt nende kasvu sügavusele. Kõige pindmisemad sünnimärgid on keskmist või tumepruuni värvust laigutaolised moodustised,mis lokaliseeruvad peamiselt ülajäsemetele ja kehatüvele. Neid nimetatakse ka junktsionaalseteks neevusteks.

Segatüüpi e.compound neevused on kombeldavad sileda või kergelt konarliku pinnaga, tumepruunid sõlmekesed,milledes võib olla ka harjataolisi karvu. Kõige enam esineb neid näo piirkonnas. Dermaalsed neevused on kas sõlmekeste-, sõlmede- või kuplitaolised kasvajad, mis võivad olla ka jalakeste otsas. Tavaliselt on nad nahavärvi või helepruunid sünnimärgid. Sageli esineb jalakeste kõrval või sünnimärgis endas väikeseid nahakapillaare. Lokaliseeruvad tavaliselt näole, kaelale ja kehatüvele.

Tavalistel sünnimärkidel on väga väike maligniseerumise potentsiaal, kuigi histoloogiliselt on tõestatud, et umbes kolmandik melanoomidest on tekkinud tavalistest sünnimärkidest. Riskiks loetakse suurenenud sünnimärkide arvu.Tavaliste sünnimärkide eemaldamine pole vajalik. Laseriga võiks eemaldada potentsiaalsetes ärrituskohtades olevad neevused (peopesad,tallad,peanahk, limaskestad ja anogenitaal piirkond), eelnevalt on kindlasti vajalik nende mikroskoopiline uuring epiluminestsentsmikroskoobiga. Kirurgilisele eemaldamisele kuuluvad atüüpilised sünnimärgid.

Kaasasündinud e. kongenitaalsed sünnimärgid

Need sünnimärgid esinevad juba sünnimomendil või tekivad esimese kolme kuu jooksul. Neevusrakud võivad siin ulatuda sügavale pärisnahka. Suuruse järgi jaotatakse neid väikesteks (suurus alla 1,5 cm.), keskmisteks (suurus 1,5 – 20 cm.) ja suurteks (suurus üle 20 cm.). Suurte neevuste korral tõuseb melanoomi haigestumise risk eluea jooksul 5% -20%, enamasti 1 a.- 5 a. jooksul. Seega soovitatakse need kirurgiliselt või laseriga eemaldada, olenevalt sünnimärgi sügavusest (eelnevalt teha epiluminestsentsmikroskoopia).

Väikesed ja keskmised kaasasündinud sünnimärgid on ümarad või ovaalsed, nahast veidi kõrgemal, hästi piiritletud, vahel karvadega lesioonid,mis on kas korrapäraste vöi ebakorrapäraste piirjoontega ja värvuselt hele- kuni tumepruunid. Vahel võib sünnimärkide pind olla kare.

Suured sünnimärgid on reeglina sügava pigmentatsiooniga,ebakorrapärase kujuga,nendes võib olla lokaalseid sõlmekesi või sõlmi ja tumedaid karvu.Vahel esineb nn. satelliitlesioone. Vahete- vahel muutuvad nad tumedamaks, tüükaliseks või tekib ümbere valge ääris. Kasvavad sageli koos lapsega nn. proportsionaalne kasv. Umbes 6-12% suurtest ja 1-5% väikestest kaasasündinud sünnimärkidest võivad maligniseeruda melanoomiks varases lapseeas.

Atüüpiline e. düsplastiline sünnimärk

Düsplastilised sünnimärgid omavad keskse koha maligniseerumisel melanoomiks. Nende tekkimine esineb tavaliselt kuni 60 nda eluaastani. Põhjuslikeks faktoriteks peetakse geneetilist eelsoodumust, UV kiirgust ja immuunsupressiivset ravi. Arvatakse, et mõningane osa on ka toidul ning endokriinsüsteemil.Atüüpiline sünnimärk on laigutaoline või väikesõlmeline sünnimärk, mis väljanägemiselt võib olla ebasümmeetriline, ebaühtlase äärise ja –pigmentatsiooniga, pealt sile või krobeline. Suurus varieerub 0,5-1,5 cm.-ni, kujult ümar, ovaalne või ellipsitaoline, nahal võivad paikneda üksikult või juhuslikult laialipaisatuna. Enamasti esinevad atüüpilised sünnimärgid kehatüvel, käsivartel, säärtel, käeseljal, pöial ja peanahal.

Perekondliku esinemise puhul soovitatakse kogu nahapinna perioodilist vaatlust, fotografeerimist ja jälgimist. Vältida tuleks solaariume ja kasutada päikesekaitsekreeme. Soovitav on kontrollida ka veresugulasi. Kirurgiline ravi pole näidustatud rutiinse protseduurina, soovitav sünnimärgi eemaldamine on juhul, kui kahtlustatakse malignisatsiooni, lesioonis on tekkinud muutused või kui on tegemist inimesega, kes ei tule oma sünnimärki kontrollima (kontrollida soovitatakse 0,5 a. vaheaegadega). Laserravi selliste sünnimärkide eemaldamiseks ei kasutata.

Dermaalsed melanotsüütilised neevused

Siia kuuluvad kaasasündinud ,umbes 10 cm. läbimõõduga Mongolian spot, kolmiknärvi aladele lokaliseeruv Ota nevus (võib areneda melanoomiks) ja rangluu ja ülakeha piirkonda lokaliseeruv Ito nevus. Nende neevuste eemaldamiseks soovitatakse laser eemaldamist, vedelat lämmastikku, elektrokoagulatsiooni või dermabraasiat.
Broneeri aeg kontrollile!