Papilloom ja teised pigmendid

Papilloom nahal

Healoomulised epiteliaalsed kasvajad arenevad karvafolliiklitevahelise ala pealisnahast, karvafolliikli epiteelist või higinäärmete epiteelist. Paljud neist arenevad varases elueas, näit. kaltsifitseerunud epitelioomid, paljud hilisemas elueas, näit. seborroilise keratoosi kolded.

Üheks epiteliaalseks kasvajaks, mis areneb folliiklitevahelisest epidermisest, on basaalrakuline papilloom, mis pole viirusliku geneesiga. Nimetatud kasvajad kasvavad nahapinnast väljapoole ja võivad sisaldada sarvestunud tsüste. Olenevalt differentsumisest võib papilloom kujuneda sarvestunud või näärmelise ehitusega. Mõned papilloomid võivad sisaldada pigmenti, mõned tekivad peale põletikulist protsessi (näit. basoskvamoosne akantoom).

Papilloom lokaliseerub näole, kaelale, käte sirutuspindadele ja mujale kehale. Algfaasis on kolle teravalt piiritletud, väike “ liha” värvi või tuhmkollane pehme sõlmeke, mis kasvab nahapinnast väljapoole. Keratiniseerunud kolded võivad olla kuni 1 cm. diameetriga papillomatoosed kasvajad, millede pind võib olla pealt lõhenenud. Tavaliselt kasvavad papilloomid terve naha pinnale ja nende eemaldamine pole vajalik. Mehhaanilisele hõõrdumisele allutatud papilloomid on soovitav eemaldada, milleks võib kasutada laserit, elektrokoagulatsiooni või küretaazi (terava lusikataolise instrumendiga eemaldamine).

Papilloom ja teised pigmendid foto

Tedretähed

Tekivad punakasblondide või punakaspruunide juustega isikutel, tegemist on autosoom dominantse eelsoodumusega. Tedretähed tekivad UV kiirte mõjul, kolde sees pole pigmenti tootvate rakkude hulk suurenenud,vaid nad produtseerivad pigmenti rohkem. Tedretähed on kollased kuni kollakaspruunid erineva intensiivsusega pigmendi laiud, mis lokaliseeruvad näo keskmisele osale, õlgadele ja õla-ja käsivartele. Hilisemas vanuses lööve regresseerub iseenesest. Löövet ei teki kunagi suu limaskestadele ja genitaalidele.

Raviks soovitatakse päikeseblokaatorit faktoriga üle 15, mõningast efekti annab ka hydroquinone monobenzyl kreem.

Teised pigmentatsiooni häired

Suuümbruse lentiginoos

On tavaliselt pärilik, tekib enne 30 eluaastat.Varases lapseeas tekivad suu ümber, silmade ümber ja käte selgmisele pinnale tume- kuni mustjaspruunid tedretähti meenutavad pigmendikogumid. Vahel võib neid olla ka huultel,suu limaskestadel ja konjunktiividel. Mõnikord areneb peensooles polüpoos, mis väljendub oksendamises, kõhuvaludes, seedetrakti verejooksudes kuni kehvveresuse tekkimiseni. Nahal olevad pigmentlaigud võivad aja jooksul kaduda, kuid limaskestadel olevad laigud on jäävad.

Otsene ravi puudub, ravitakse peamiselt seedetrakti poolt kaasuvaid nähte.

Albright´si sündroom

Iseloomustavateks haigusnähtudeks on muutused luudes, endokriinsed häired, varajane puberteet ja lokaliseeritud pigmendi täpid. Luude kahjustuste tõttu esinevad luude valud, luupõletik, -murrud ja “koorega kohvi” värvi täpid otsmikul, kukla piirkonnas, seljal, ristluude- ja tuharate piirkonnas. Naha pigmentatsioon tekib esimese kahe eluaasta jooksul.

Kloasm e. melasm

Esineb hüperpigmentatsioon kulmude, oimu ja põskede piirkonnas. Pigmentlaigud on ebaühtlase paigutusega, veidra kujuga kollakat või pruuni värvust ja võivad moodustada suuri katte. Päikese käes toimub nn. pigmentmaski intensiivistumine. Patogeneetiliselt toimub siin intensiivsem pigment melaniini moodustumine.

Rasedusaegne kloasm e.nn. “raseduse mask“ tekib koos rinnanibude ümbruse, kõhu pikijoone ja genitaalide hüperpigmenteerumisega. Pigmentatsioon võib püsida pikka aega peale sünnitust.

Hormonaalne kloasm on tingitud östrogeenidest ja esineb sageli munasarjade kasvajate korral. Umbes 10–20% -l tekib hüperpigmentatsioon hormonaalsete rasestumisvastaste preparaatide kasutamisel.

Kosmeetiline kloasm tekib vaseliini või bergamoti õli sisaldavate kosmeetiliste kreemide kasutamisel. Enamasti tekib pigmentatsioon suu ümbrusesse.

Medikamentoosne kloasm tekib pikaaegse hydantoiini või kloorpromaziini sisaldavate preparaatide kasutamisel.

Kahhektilise kloasmi korral esineb pigmentatsioon näole. Tekib mõne raske haiguse põdemise ajal, näit. tuberkuloosi või pahaloomulise kasvaja korral.

Kloasmide ravi seisneb näo kaitsmises UV kiirte eest, kasutades selleks päikeseblokaatoreid. Head tulemust annab salvisegu, mis koosneb 2-5% hydrokinoonist, 0,005% tretinoiinist ja nõrgast glükokortikosteroidist.

Silmaümbruse hüperpigmentatsioon

Esineb enamasti brünettidel naistel. On enamasti päriliku geneesiga. Kui lööve tekib silmalaugudele ja kulmudele, on tegemist hüpertüreoidismiga.

Toksiline melanodermatiit

Tegemist on hüperpigmentatsiooniga, mis tekib põletiku järgselt. Enamasti on tegemist eksogeense kontakt valgusärritajaga (krooniline fotodermatiit). Päikesele allutatud kohtadele tekib pruunikas –lilla lööve, vahel esineb ka väikeseid sõlmekesi. Raviks kasutatakse päikeseblokaatoreid.

Suuümbruse ja põskede ümbruse melanoos

Tekib päikesevalguse ja vaseliini sisaldavate kosmeetiliste kreemide kasutamisel. Esineb rohkem keskealistel naistel. Suu ümbrusesse tekib punakaspruun pigmentatsioon, mis läheb üle hallikas – mustaks pigmentatsioonoks. Ka põsed ja oimud võivad olla haaratud. Vahel haiguskolded ketendavad. Pigmentatsioon võib püsida kaua, kui põhjust ei kõrvaldata. Raviks kasutatakse depigmenteerivaid kreeme.

Vanaduse lentiigo e. ealised pigmentlaigud

Tekivad peale 30 ndat eluaastat päikesele allutatud kohtadele. On väga sagedane naha pigmentatsiooni liik, eriti I ja II nahatüübiga inimestel (punapead ja blondid). Ravi on raske, kasutatakse 20- 25% Podophylliini, vedelat lämmastikku ja tretinoiine. Võimalik on ka laser-ravi.

Sekundaarne naha pigmenteerumine võib tekkida kroonilise mehhaanilise stimulatsiooni tagajärjel, soojusest, UV ärritusest (aktiiniline pigmentatsioon), keemilise naha ärrituse tulemusena ning peale nahapõletikke.

 

Broneeri aeg!