Nahk, tema ehitus ja funktsioon

Inimese keha katab nahk. Täiskasvanud inimesel on seda 1,5 – 2 ruutmeetrit, naha paksus varieerub 0,1 – 4 millimeetrini. Nahk on õhuke laugudel ja väliskuulmekäigus ja paks peopesadel ja taldadel. Inimese nahk koos nahaaluse rasvkoega moodustab 16 – 17,7 % kogu keha massist.

Inimese peanahal on umbes 150 000 juuksekarva ja kogu kehal umbes 5 miljonit karvafolliikulit. Ööpäevas kasvavad juuksed umbes 0,1 – 0,5 mm. Higinäärmetega eritatakse 300 – 800 ml higi, vahel 1500 ml ja enam.

Nahk fotoEhituselt jaotatakse nahk kolme ossa:

  • pealisnahk ehk epidermis
  • pärisnahk ehk dermis
  • nahaalune rasvkude

Epidermis koosneb neljast kihist: sarvkihist, sõmerkihist, ogakihist ja põhjakihist. Epidermis uueneb umbes 30 päevaga. Sarvkihi moodustavad tuumadeta keratiini sisaldavad rakud. See naha kiht on paksem taldadel ja peopesadel, õhem kulmudel ja suguelunditel. Põhjakihis eristatakse silindrilisi rakke ja dendriitilisi rakke. Silindrilised rakud paljunevad mitoosiga ja toodavad uut pealisnahka. Dendriitilised rakud toodavad naha pigmenti. Epidermises ei esine veresooni, kuid siia ulatuvad närvilõpmed.

Pärisnahk koosneb kahest kihist. Kohe epidermise all on papillaarkiht ehk näsakiht ja seejärel retikulaarkiht ehk võrkkiht. Pärisnahas paiknevad veresoonte võrgustikud – väikesed arterioolid ja kapillaarid ning venoosne – ehk äravoolusüsteem.

Pärisnahka läbivad lümf, siin paiknevad karvafolliikulid, higinäärmete juhad ja rasunäärmed. Peopesadel ja jalataldadel rasunäärmeid ei ole. Higinäärmeid jaotatakse ekriinseteks ja apokriinseteks. Ekriinsed higinäärmed paiknevad igal pool nahal, välja arvatud huuled, suguelundi peaosa ja väikesed häbememokad. Palju on ekriinseid higimäärmeid peopesadel, taldadel, laubal, rinnal, kõhul ja õlavöötmel.


Apokriinsed higinäärmed paiknevad kaenla-alustes, pärakuava ümbruses, rinnanibudel, naiste välissuguelunditel, kubemes ja naba ümbruses. Apokriinsed higinäärmed paiknevad sügaval rasvkoes ja hakkavad funktsioneerima alles suguküpsuse perioodis.
Nahal on täita väga olulisi funktsioone kuna ta lahutab inimorganismi väliskeskkonnast ja peab tagama organismi kaitse.

Nahk kaitseb kudesid ja organeid mehhaaniliste faktorite (löögid, hõõrumised, rõhumised) eest tänu pärisnahas olevatele kollageensetele ja elastsetele kiududele ning nahaalusele rasvkoele. Sarvkiht on halb soojusjuht, mistõttu kaitseb sügavamaid kihte kuivamise eest. Pigment melaniinis neeldub ultravioletne kiirgus, kaitstes organismi kiirguskahjustuste eest.

Nahapinna ph on 5,0 – 6,0, mis aitab neutraliseerida keemilisi aineid ja hävitada mikroobe. Sama toimet avaldavad ka rasu ja higinäärmed, seerärast liigne pesemine nõrgestab naha kaitsefunktsioone.

Nahk on inimese tundeorgan, mille kaudu tuntakse valuaistingut, puudutust, rõhumist, vibratsiooni, sooja ja külma.

Peale selle täidab nahk sekretoorset ja ekskretoorset ülesannet. Inimese higi keemiline koostis muutub sõltuvalt inimese üldseisundist ja eritatava higi hulgast. Näiteks haigestumise korral, kui häirub ainevahetus, ilmuvad higi koostisesse seal tavaliselt mitteesinevad ained (suhkruhaiguse korral suhkur). Higi aitab organismil vabaneda arseenist, joodist, broomist, hiniinist jt. Naha pinnal higi ja naharasv segunevad ja moodustavad nn. vee – rasva emulsiooni õhukese kihi, mis aitab säilitada normaalset nahapinna füsioloogiat. Nii higi kui rasunäärmete tööd reguleerivad närvisüsteem, suguhormoonid, harknääre ja neerupealiste koor.

Naha kaudu toimub ka hingamine. Võrreldes kopsudegs on see küll väike, 1/180 tarbitavast hapnikust ja 1/90 eritatavast süsihappegaasist. Naha kaudu eritub ööpäevas 800 grammi veeauru, mis on 2 – 3 korda suurem kopsude kaudu erituvast veeaurust.

Nahk ei imenda vett, kuid imeb sisse rasvlahustuvaid aineid. Märkimisväärne on naha osa ainevahetuses. Näiteks moodustub nahas keratiini, melaniini ja D-vitamiini. Nahk võtab aktiivselt osa vee, mineraalainete, rasvade, valkude, süsivesikute, hormoonide, fermentide, vitamiinide ja mikroelementide ainevahetusest.

Seega omab nahk meie kehal võrdväärset funktsiooni kõikide teiste inimkeha organitega!! Hoidkem ja kaitskem siis nahka kui organismi seisundi peegeldajat nii heas kui halvas!

 

Broneeri aeg!