Alopeetsia ehk juuste väljalangemine

Mis on juuste väljalangemine ehk alopeetsia?

Alopeetsiaks nimetatakse ebanormaalset juuste väljalangemist, mis viib juuste täieliku kaoni konkreetsetes piirkondades. See ei ole iseseisev haigus ega ohusta inimese elu. Juuste väljalangemine võib olla tõsise terviseprobleemi sümptom, mis võib muutuda psühholoogiliseks probleemiks nii meestele kui ka naistele.

alopeetsia foto

Miks tekib juuste väljalangemine?

Alopeetsia meestel ja naistel on peaaegu identsed ja neid võib jagada kahte suurde rühma: kiilaspäisuse välised põhjused ja kiilaspäisuse sisemised põhjused.

Välipõhjused meestel ja naistel on peamiselt stress, mis väljendub psühholoogilistest probleemidest, ebatervislikust elustiilist, füüsilisest mõjust peanahale (temperatuur, füüsiline trauma, keemiline kahjustus) või kombinatsioon nendest teguritest.

Kiilaspäisuse sisemised põhjused meestel ja naistel on endokriinsed häired, ainevahetushäired, mikroelementide ja vitamiinide ainevahetushäired, autoimmuunhaigused, geneetilised haigused jt.

Kõige tavalisemaks igapäevaseks juuste väljalangemise põhjuseks on muutused hormonaalses tasakaalus (meessuguhormoonide muutused). Alopeetsia esineb nii meestel kui ka naistel, kusjuures 95% juhtudest lõpeb alopeetsia kiilaspäisusega.

Androgeenne alopeetsia (androgeenne kiilaspäisus)

Keskmiselt kaotab täiskasvanu 50-100 juuksekarva iga päev, mis ei tähenda, et on tekkimas juuste väljalangemise probleem. Samas võib intensiivne juuste väljalangemine olla üks esimesi sümptomeid algavale kiilaspäisusele.

Androgeense alopeetsia peamiseks põhjuseks on individuaalne karvanääpsude vastuvõtlikkus  meessuguhormoonile. Naiste puhul põhjustab nende hormoonide olemasolu suurenemine veres juuste väljalangemist üle kogu peanaha, meestel ainult peapeal. Just sellega on tingitud kiilaspäisuse tüüpiline vorm meestel ja see on põhjus, miks naistel ei saa tekkida meeste kujul kiilaspäisust.

Areaatalopeetsia

Areaatalopeetsia võib tekkida täiskasvanud meestel ja naistel ning lastel. Areaatalopeetsia algab tavaliselt mõne kahjustusega peal, kuid võib alata ka habeme piirkonnas või isegi kulmudes. Seda tüüpi kiilaspäisust ei ole veel täielikult uuritud. Umbes ühel kolmandikul haigusjuhtudel on pärilik eelsoodumus.

Juuste väljalangemine võib olla ka mitmete haiguste nagu süüfilis, süsteemne erütematoosluupus, trihhotillomaania jt sümptom.

Koos juuste väljalangemisega tuleb hinnata ka uute juuste kasvu. Seega, kui inimesel on palju stressi, esineb teatud ainevahetushäireid või mõnede vitamiinide ja mineraalainete puudulikkust, võib see aeglustada uute juuste kasvu, mis omakorda võib ka viia kiilaspäisuseni.

Juuste kaotus pärast rasedust

Naissuguhormoonid (östrogeenid), vastandina meeste hormoonidele, pikendavad juuste elutsüklit, näiteks raseduse ajal. Kui organism toodab palju östrogeeni, on juuste elutsükkel oluliselt pikem ja  juuste kogus on suurenenud. Peale sünnitamist östrogeeni tase väheneb, mis võib viia massiivse juuste väljalangemiseni.

Tuleb märkida, et lisaks ülaltoodud põhjustele, on alopeetsia üks kõrvaltoimeid vähi kemoteraapia ravis.

Alopeetsia diagnoosimine

Kvalifitseeritult võib alopeetsiat diagnoosida ainult nahaarst (või arst trihholoog, kes on spetsialiseerunud juuste haigustele). Sageli püüavad inimesed lahendada probleemi ise kosmeetikatoodetega ning alles hiljem hakkavad otsima professionaalset abi, mis oluliselt halvendab ravi prognoosi.

On oluline mõista, et kodused šampoonid, palsamid, toidulisandid ja muud kosmeetikatooted juuksehooldustoodetes ei ole kahjulikud, kuid on suunatud eelkõige probleemi varjamiseks kunstlikult tihendades juukseid ega lahenda probleemi.

Vitaclinikas ennetatakse kiilaspäisust tõhusa hapniku peptiidi piilingu JetPeel abil või mesoteraapia protseduuridega.

Lisainformatsiooni saamiseks külastage meie dermatoloogi.


Mare Aarne

Dr. Mare Aarne

Dermatoveneroloog

Broneeri aeg
IMG_7218

Dr. Miron Zagnin

dermatoveneroloog

Broneeri aeg